Riekti sámegieloahpahussii

Buot sámi ohppiin Norgga vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas, vaikko gos Norggas orrot.

Sámegieloahpahusa riekti lea lahkavuođđuduvvon oahpahuslágas. Lea skuvlaeaiggáda ovddasvástádus bearráigeahččat ahte ohppiid rievttit leat vuhtiiváldon. Jus ohppiid skuvla ii sáhte fállat oahpahusa sámegielas, de ferte skuvlaeaiggát fállat molssaevttolaš oahpahusa, dego gáiddusoahpahusa.

Davvi-Romssa joatkkaskuvla fállá sámegieloahpahusa vuosttašgiellan, nubbingiellan ja vierisgiellan. Skuvllas lea stuora sámegielossodat ja oahpaheaddjit geain lea nanu gelbbolašvuohta oahpahit sámegiela sihke luohkkalanjas ja gáiddusoahpahussan ohppiide olles riikas.

Oahppit geat álget joatkkaskuvlii, sáhttet válljet sámegieloahpahusa dáin dásiin:

Samegiella vuosttašgiellan
Sámegiella nubbingiella
Sámegiella 2
Sámegiella 3
Sámegiella 4
Sámegiella vierisgiellan

Sámegiella vuosttašgiellan

Oahpahus sámegiela vuosttašgielas eaktuda ovdamáhtu mii vástida sámegillii vuosttašgiellan vuođđoskuvllas. Oahppi galga dasa lassin čuovvut sierra dárogiela oahppoplána, mii gusto ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan. Oahppit sáhttet goeitge válljet oažžut oahpu dábálaš dárogiela oahppoplána vuođul.

Oahppit geat ožžot oahpahusa sámegiela vuosttaš- dege nubbegielas sáhttet ohcat luvvema siidogiela oahpahusas ja árvvoštallamis. Sámegiela sáhttá válljet vuosttašgiellan sihke lohkanráhkkanahtti oahppoprográmmain ja fidnofágalaš oahppoprográmmain.

Sámegiella nubbin giellan 

Ohppiin, geain lea sámegiella nubbin giellan, sáhttá leat giellamáhttu iešguđet dásis. Muhtumat leat lohkan sámegiela vuođđoskuvllas, muhtumat álget álggu rájes. Fága oahppoplánas leat gelbbolašvuođamihtut 9 dásis. Dat dahká vejolažžan oažžut oahpahusa golmma molssaeavttu mielde, main leat sierralágan gáibádusat loahppagelbbolašvuhtii:

- Sámegiella nubbin giellan - sámegiella 2 

Jos oahppis lea leamaš sámegiella 2 nuoraidskuvllas de joatkká sámegiella 2 fágain joatkkaoahpahusas. Dát dássi válljejuvvo dávjá ohppiin geain lea sámegiella okta ruovttugielain. Jo3 maŋŋá galgá oahppis leat máhttu ja oadjebasvuohta geavahit sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.

- Sámegiella nubbin giellan - sámegiella 3 

Oahppit geain lea leamaš sámegiella 3 vuođđoskuvllas jotkket sámegiela 3 -fágain joatkkaoahpahusas. Ulbmilin ii leat šaddat guovttegielagin maŋŋa jo3. Jo3 maŋŋá galga oahppis leat dan máđe giellamáhttu ahte ipmirda ja sáhttá gulahallat sámegillii álkis dásis.  

- Sámegiella nubbin giellan - sámegiella 4 

Dát molssaeaktu lea ohppiide geat lohkagohtet sámegiela easkkaálgin joatkkaoahpahusas. Dan sáhttá válljet dušše oahhpi gii ii leat lohkan sámegiela vuođđoskuvllas. Jo3 maŋŋá leat oahppit olahan sullii 1/3 oahppoplána mihttomeriin sámegielas nubbin giellan.

Oahppit geat lohket sámegiela 4 dásis, sáhtát lassin geavahit sámegillii 140 diimmu válljenprográmmafága. 

Sámegiella vierisgiellan joatkkaskuvllas

Lohkanráhkkanahtti oahppoprográmmain galgá oahppis leat, eaŋgasgiela lassin, nubbi vierisgiella oktasašfágan. Dat ii guoskka oahppái, geas galgá leat oahpahus čuovvovaš oahppoplánaid mielde:

- sámegiella 1. dahje 2. giellan

- suomagiella 2. giellan

- dárogiel seavagiella (láhttagiella)

Jos oahppis lea oahpahus ovtta namuhuvvon oahppoplána mielde, muhto háliida liikká vierisgiela, de šadda dan váldit diibmorámma olggobealde.

Vierisgiela sáhttá joatkkaskuvllas lohkat oktasašfágan guovtti dásis, I ja II. Makkár dásis oahppis galgá leat vierisgiella mearriduvvo das lea go oahppis leamaš vierisgiella nuoraidskuvllas vuoi ii.

Davvi Romssa joatkkaskuvla fállá oahpahusa sámegiela vierisgiellan sihke I ja II dásis. Lassin sáhttá skuvla fállat sámegiela vierisgiellan III dásis. Loga eambbo dásiid birrá dás.

Davvi- Romssa joatkkaskuvla – davvisámegiela oahpahusa resursaskuvla  

Davvi-Romssa joatkkskuvla lea davvisámegiela oahpahusa resursaskuvla Romssa filkasuohkanis. Skuvllas lea erenoamaš ovddasvástádus fállat ja heivehit gáiddusoahpahusa davvisámegielas buot filkka joatkkaskuvllaide. Skuvla fállá maid gáiddusoahaphusa joatkkskuvllaide olles riikas. Jus leat resurssat, de sáhttit fállat gáiddusoahpahusa davvisámegielas vuođđoskuvllaohppiide.

Jus skuvllain, main leat ohppiid geain lea riekti sámegieloahphussii, ii leat sámegielaohapaheaddji ja eai sáhte fállat sámegieloahpahusa, de sáhttit mii Davvi-Romssa joatkkskuvllas fállat gáiddusoahphahusa davvisámegielas. Min sámegieloahpaheaddjit geavahit eanaš Teams gáiddusoahpahusas, muhto sáhttet maid geavahit eará gulahallangaskaomiid nu go Skype, Zoom dege Adobe Connect. Mii lihtodit oktagaslaš šiehtadusaid skuvllaiguin mat buoremusat gokčet skuvlaid ja ohppiid dárbbuid.

Váldde oktavuođa miiguin oažžundihte eambbo dieđuid

Gulahallanolbmot:

Tine Klevstad
Rektor
tlf.: 951 01 944
eboastta: tine.klevstad@tromsfylke.no 

Tine Pedersen Lambela
Veahkkerektor ja ossodatjođiheaddji
tlf.: 77787005
eboastta: tine.lambela@tromsfylke.no